Teave
Ema, abikaasa ja kunstnik
Kunstniku elulugu ja tegevus
Kaija Tellervo Tanskanen (neiuna Piipponen), 1926–2012 (85-aastane), oli logonoom, kõnespetsialist, muusikaõpetaja ja magister ning luuletuste ja lugude kirjutaja. Laste häälekasutus oli talle südamelähedane teema ja sellest kirjutas ta oma esimese õpiku, Lasten laulukoulu, mille Fazer avaldas 1963. aastal. Kaija tundis huvi ka vaimse tervise töö vastu ning sai 2000. aastatel Soome Vaimse Tervise Seltsi kuldse teenetemärgi vaimse tervise heaks tehtud töö eest.
Tema ema oli Iida Piipponen ja isa Matti Piipponen. Kaija oli pere neljast lapsest noorim. Pärast isa haigestumist ja surma töötas ema Iida Kiihtelysvaara raamatukoguhoidjana. Pere elas ka raamatukoguhoones. Neil aastatel sündisid Kaija armastus kirjanduse ja luule vastu ning lugupidamine raamatukogude vastu.
Tema põhihariduse moodustasid kodukülade algkoolid ja Joensuu tütarlastekool. Viimases õppimiseks pidi ta elama linnale lähemal, enamasti sugulaste juures.
Sõdade ajal tegutses ta eri ülesannetes väikelottana ning lõpuks õhutõrjepataljonis lotana.
Pärast sõda kolis Kaija Lahtisse ja õppis aastatel 1944–1946 Viipuri muusikainstituudis. Seejärel kolis ta Helsingisse tööle ja õppima. Kaija lõpetas 1950. aastal Sibeliuse Akadeemia muusikaõpetajana.
Kaija abiellus 1950. aastal. Tema abikaasa Pertti Tanskanen sündis 1924. aastal. Nende lapsed Varpu, Vesa, Paula ja Mervi sündisid aastatel 1950–1958.
Laste kasvatamise kõrvalt õppis ta Suomen Puheopistos logonoomiks ja lõpetas 1958. aastal.
Helsingis ja selle ümbruses elades ning õppides töötas ta muu hulgas Yleisradios helitehniku ja kõnespetsialistina ning eri koolides muusikaõpetajana.
Pere kolis 1960. aastal Pertti õpetajatöö tõttu Lappeenrantasse.
Lappeenrantas töötas Kaija klaveri- ja häälekasutuse eraõpetajana, koolides muusikaõpetajana ning mitme teise aine asendusõpetajana.
Kirjandus- ja etenduskunstiga hakkas ta tegelema juba varakult. 1960. ja 1970. aastatel korraldas ta mitu luuleõhtut; 1970. aastatel kuulus kavva tema enda looming.
Lappeenranta-aastatel kirjutas ta muusikaõpiku ja luuleraamatu ning mitmesuguseid eetikat ja maailmavaateid käsitlevaid, sageli luulega põimitud teoseid.
Pärast tervislikel põhjustel pensionile jäämist kolis Kaija 1974. aastal alaliselt pere suvekodusse Kaarnalas Sipoos, kus ta oli Helsingis ja Lappeenrantas elades veetnud palju suvesid.
Hiljem lõpetas ta Käpylä õhtukoolis pooleli jäänud keskkooli viimased klassid ja sooritas küpsuseksami. Kaija omandas 1996. aastal Sibeliuse Akadeemias muusikamagistri kraadi.
Kaija elas Sipoos surmani. Talviti elas ta sageli Helsingi kesklinnas, sest seal oli igapäevaelu ja liikumine lihtsam. Enamik tema luulekogusid valmis Sipoos elatud aastatel.
Viimased aastad elas ta Linda teenindusmajas Söderkullas Sipoos. Kaija oli mitmekülgselt andekas ning kasutas oma võimeid ajalehekolumnides ja mitmesugustes harrastustes aktiivselt osaledes. Elu lõpuni rõõmustasid teda kohtumised lähedaste, sugulaste ja sõpradega ning nende uudiste kuulmine.
Ajajoone tähtsündmused
Tähtsündmused
24. märts 1926 Kaija sündis vanavanemate majas Heinävaaras Kiihtelysvaaras
1927 Pere kolis oma koju Kansanaho tallu Selkie külas Kontiolahtis
1931 Kodu kaotati sundenampakkumisel, isa viidi haiglasse ja pere kolis vanaema juurde
1932 Elas sugulaste juures
1933 Alustas algkooli
1934 Pere kolis kirikuküla raamatukoguhoonesse
1935 Tema isa suri
1936 Lõpetas neli aastat algkooli
1937 Alustas keskkooli Joensuus
1939 Talvesõda
25. juuni 1941 Jätkusõda algas
1942 Õppis keskkoolis ja täitis suvel sidekompaniis lottaülesandeid
1943 Lõpetas viieaastase keskkooli ja täitis suvel õhuseirekompaniis lottaülesandeid.
1944 Pidi kevadel rahapuuduse tõttu pärast üht aastat gümnaasiumi pooleli jätma
19. september 1944 Jätkusõda lõppes
1944–46 Õppis Lahtis Viipuri muusikainstituudis
1945 Veetis aasta lõpuosa Kontioniemi tuberkuloosisanatooriumis
1946–1950 Õppis Helsingis Sibeliuse Akadeemia koolide muusikaõpetajate programmis
1948–1952 Töötas Yleisradios
1949 Alustas pere loomist
1950–1959 Töötas muusikaõpetajana
1952–1958 Õppis ja lõpetas logonoomina
1958 Noorima lapse sünd
1960 Kolis Lappeenrantasse
1960–1962 Pidas muusikalasteaeda
1960 Esimene luuleõhtu Aale Tynni loominguga Lappeenrantas
1962 Esitas sama kava teatris Jurkka
1962–1974 Töötas muusikaõpetajana
1963 Luuleõhtu Aale Tynni ja Eino Leino loominguga Lappeenrantas
1964 Eelmiste kavade kordusesinemised Joensuus ja Kouvolas
1964 Teose esmatrükk Laulukoulu
1966 Aaro Hellaakoski loominguga kava Lappeenrantas ning kordusesinemised Joensuus, Kouvolas ja mujal
1969 Aale Tynni loominguga kava Lappeenrantas
1970–1972 Ateistin sanoitus, kirjutamistöö
1971 Jäi ajutisele haiguspensionile
1972 Ateistin sanoitus Finlandia-talo kammermuusikasaalis
1972 Õppereis Bulgaariasse
1973 Naasis tööle
1974 Asus alaliselt elama Spjutsundi Sipoos
1975 Jäi töövõimetuspensionile
1976–1978 Osales kirjutamiskursusel Mikkelis Paukkulan opistos
1977 Jumala, runoja valosta Finlandia-talo kammermuusikasaalis
1978 Semanttinen todistus Jumalan olemassaolosta Finlandia-talo kammermuusikasaalis
1978 Neitseellinen syntymä Finlandia-talo kammermuusikasaalis
1979 Tietämättömyyden tuskasta pois Finlandia-talo kammermuusikasaalis
1980 Jeesus Kristus on suomeksi Aurinko Finlandia-talo kammermuusikasaalis
1983–1986 Toimetas Kaarlo Marjaneni raamatut
1987 Lõpetas Käpylä õhtukooli
1989 Synonyymiteoria Finlandia-talo kammermuusikasaalis
1992 Muusikakandidaadi kraad Sibeliuse Akadeemiast
1992 Artikkel väljaandele Pappilan mäeltä salokyliin, Kiihtelysvaaralukemisto 3
1996 Sai muusikamagistri kraadi
1997 Kolumnid väljaandele Mielenterveys ajakiri
28. juuni 1997 Esmaettekanne Kiihtelysvaara raamatukogus: Kirjastonhoitaja Iida Piipponen syntyi sata vuotta sitten (30.9.1897), Kiihtelysvaaran Heinävaaralla Ala-Piippolassa. Kassett ja slaidid.
1998 Kiihtelysvaarasta Iida Lampisen kansanlauluja, seadnud Pentti Paalanen
1999 Kolis Linda teenindusmajja Söderkullas Sipoos
1999–2000 Kolumnid väljaandele Sipoon Sanomat
25. märts 2000 Sipoo gümnaasiumi Tanskaneni-matinee Helsingis Kiasmas
2. detsember 2000 Kaija Tanskaneni matinee, Synonyymiteoria, Finlandia-talo kammermuusikasaalis
2001 Kaija Tanskaneni 40-aastase luulelugeja tee tähistamine. Kavas tema enda tekstid.
2002 Tema abikaasa suri
2003 Artiklid väljaandele Entiset mänimet, Heinävaaran kyläkirja
2000. aastad Videosalvestis Kaija Tanskaneni intervjuust ja Kaija enda loetud luuletustest, Timo Munther
15. jaanuar 2012 Kaija suri 85-aastasena Söderkullas Sipoos
Väljaannete loend
Teosed ja väljaanded
- Laulukoulu, õpik, 1963.
- Ateistin sanoitus, luuletused, 1973.
- Jumala, luuletused, 1975.
- Neitseellinen syntymä, luuletused, 1978.
- Semanttinen todistus Jumalan olemassaolosta, tekstid, 1978.
- Mini-lapsen laulukoulu, õpik, 1979.
- Tietämättömyyden tuskasta pois, luuletused, 1979.
- Ainikki Voipion tie Vassar Collegesta Taipalsaarelle, raamat, 1983.
- Runoja Sipoosta Dikter om Sibbo I, 1992. ISBN 951-96669-0-7
- Synonyymiteoria Synonymteorin, tekstid, 1992.
- Runoja Sipoosta Dikter om Sibbo II, 1996. ISBN 951-96669-2-3
- Runoja Sipoosta Dikter om Sibbo III, 1998. ISBN 951-96669-6-6
- Runoja Sipoosta IV, 1999. ISBN 951-98318-2-7
- Dikter från Sibbo IV, 1999.
- Runoja Sipoosta V, 2000. ISBN 951-98318-0-0
- Dikter från Sibbo V, 2003. ISBN 951-98318-4-3
- Runoja Sipoosta VI, 2003. ISBN 951-98318-1-9
- Dikter från Sibbo VI, 2003.
- Järkytyksiä, autobiograafia aastatest 1926–2004, 2004.
- Runoja Sipoosta VII, 2004. ISBN 951-98318-5-1
- Runoja Sipoosta VIII, 2005. ISBN 951-98318-7-8
- Runoja Sipoosta IX, 2005. ISBN 951-98318-9-4
- Runoja Sipoosta X, 2006. ISBN 952-99639-0-4
- Runoja Sipoosta XI, 2007. ISBN 978-952-99639-2-8
- Muistiinpanoja Aurinkojumalasta, 2. trükk, Palladium Kirjat, tekstid, 2008.
- Valittuja runoja vuosilta 1970–2008, 2009.