Gažaldagat dáidagain ja arkiivvain

Dáidagat leat girjerájuin, ja daid sajit gávdnojit ohcamiin Finna.fi-bálvalusas.

Ii leat jáhkehahtti ahte dáidagat šat leat vuovdemis. Eanas dáidagat ledje iešalmmuhusat, ja jos daid ovddas muhtun oktavuođain bivde mávssu, hadde lei almmuhangolu dahje dan lahka. Boađut manne várra buorredáhtolašvuođa ulbmiliidda.

Dát neahttasiidu addá ođđaseamos čoahkkáigeasson dáiddalogahallama, vaikko máŋga dáidaga ieža logahallá čálalaš almmuhusaid mat ledje almmuhuvvon dan rádjai. Kaija Tanskanen nama ohcan dábálaš ohcanmohkkiin čájeha buot girjerájuin gávdnojeaddji almmuhusaid.

Son ásai áhku ja ádjá viesuin Heinävaaras, Kiihtelysvaaras; áhčis viesus Selkies, Kontiolahtis; girjerádjohukses Kiihtelysvaara márkanis; eatnis viesus Hietajärvi gáttis; máŋgga báikkis Joensuus; ja Lahtis, Helssegis, Espoos, Lappeenrantas, Sipoo Spjutsunddas ja Söderkullas.

Dan lea váttis dadjat, go son gávdnii olles eallimis divttaid ieš lohkamiin dahje earáid bivdima mielde ovdanbuktimiin. Go son iežas čállosiin gieđahallá earáid divttaid, son muitala dávjá maid dat sutnje mearkkašit. Divttat sáhttet leat addán sutnje earenoamáš fámu dahje ipmárdusa muhtun eallindiliin, nu ahte su mielas buoremus sáhtášii leat daid gaskkas. Jos dat dikta gávdnošii, vástádus sáhtášii lihkká leat imaš.

Diktaeahkediin son ovdanbuvttii stuorra suopmelaš diktačálliid dáidagaid, earret eará Aale Tynni, Eino Leino ja Aaro Hellaakoski. Ii leat dieđus lei go oktage sis su mielas buoremus, dahje lei go sus oppanassiige mielas buoremus diktačálli. Ovtta gáldu mielde Aaro Hellaakoski sáhtii leat Kaija mielas buoremus diktačálli, ja maiddái su isit árvvus anii Hellaakoski.

Dán neahttasiiddus leat geahččalan geavahit ivnniid maid son liikii. Su dovdi olbmot leat namahan ruoná, ruškes, ránes ja dálvvi galbma ivnniid. Son liikii maiddái eahpealbmá ja foxglove-lieđđi hearkkes ivnniide, ja luonddu ivnniide oppalaččat, ovdamearkka dihte muitalassii alit ivdnii.